Ma ei tea midagi ilusamat, kui neljapäevased (ma kusjuures praegu ülikaua mõtlesin, kas neljapäevased kirjutatakse kokku või mitte ja no ei mõelnudki midagi välja) töönädalad, sest see on lihtsalt taevalik tunne, kui ma megaväsinuna tulen neljapäeva õhtul koju ja ei pea mitte midagi tegema, sest see nädal, mis mul seljataga on, oli lihtsalt natuke rohkem, kui ma jaksan. Hirmus on see, et edaspidi läheb veel kiiremaks.
Esmaspäev oli üks naljakas päev. See oli lihtsalt üks neist päevadest, kus mul kogu aeg midagi juhtub. Mu päev algas sellega, et kõik oli valesti ja jätkus samamoodi edasi. Kuna pool semestrit on läbi, siis on meil nüüd õiguste aluste asemel töökeskkond ja ergonoomika (see pole üldse nii hirmus, kui nime järgi tundub) ja ma saan nüüd lausa 12-ks kooli minna ja seepärast mõtlesime Krissuga, et väga hea oleks ju hommikul enne seda minna pinksi mängima, et kehalise tunnid täis saada. Nonii, selleks et kell 10 koolis olla, pean ma kell 7 juba ärkama ja nii ma tegingi. Millalgi 8 ajal hakkasin kodust välja minema, et marsale jõuda ja siis teatas mu isa, et ära mine, ma viin su ise ära. See on muidugi väga kena, et ta oli mu nõus ära viima, aga oleks veel kenam olnud, kui ta oleks mulle seda eelmine õhtu öelnud, kui ma küsisin talt selle kohta. Ärkasin lihtsalt poolteist tundi varem kui vaja ja see oli äärmiselt häiriv fakt.
Järgmine feil oli see, et oli hommik ja ma ei suutnud absoluutselt mängule keskenduda. Lugematu arv kordi ma lihtsalt lõin reketiga õhku, kuna mu reaktsioon ei ole hommikuti just suurem asi. Sellega sai päris palju nalja. Siis juhtus mul veel palliga igasugu huvitavaid asju. Kuna pinksilauad asuvad teisel korrusel, need on nagu rõdu peal, see tähendab, et korruse keskel on suur auk, kust näeb alla korvpalliplatsile. Palliga juhtus mul see, et see lendas sealt rõdult alla. Kuna ma ei tahtnud, et see alla kukub, siis ma üritasin sellele väga kiiresti järgi minna ja selleks pidin ma hüppama üle mingi tõkke, mis pinksilaudu üksteisest eraldab. Esimene kord jäi tõke enam-vähem ilusti püsti ja palli sain ka ilusti kättes, sest keegi viskas selle alt üles. Aga pinksilaua juurde tagasi tulles astusina ma uuesti üle selle tõkke ja siis Krissu ütles mulle midagi, nii et ma jäin seisma keset seda tõket ja no siis see kukkus ümber. Tähelepanu oli garanteeritud. Mõni hetk hiljem lendas pall jälle kuhugi, seekord kõrvalmängijate juurde ja kui see pall mulle otse kätte visati, siis ma pillasin selle uuesti maha, nii et see veeres jälle kuhugi kaugele. Aa ja siis alguses, kui me just mängima hakkasime, tuli üks treener minu juurde ja hakkas minuga vene keeles rääkima. Mul jooksis juhe totaalselt kokku selle peale ja ma vaatsin ikka väga tükk aega talle lolli näoga otsa ja mõtlesin, et miks ma mitte midagi aru ei saa. Lõpuks Krissu ütles mulle, et ütle, et sa ei saa aru, aga selle aja peale oli treener juba pika jutu maha rääkinud ja siis ta pidi kõike otsast peale alustama. Rohkem ei tule meelde, mis oleks veel juhtunud, aga kui me pärasr seda kõike Avele rääkisime, siis ta küsis selle peale, et kui kaua üks trenn kestab, sest talle tundus uskumatu, et tunni ajaga nii palju võib juhtuda. Aga no näe võib!
Teisipäev oli päris kiire päev. Kuna nüüd on juba reede, siis tegelikult pole mul enam õrna aimugi, mis ma teisipäeval tegin. Aga õhtul oli Teoteater ja meid oli ainult neli seal, aga nii oli ka väga mõnus. Tegime niisama igasugu etüüde ja improt ja nagu ikka. Ja koju jõudes õppisin poole ööni, sest järmine päev tuli esitada majandusmata kodune kontrolltöö ja lisaks sellele tuli seal veel nagunii kontrolltöö. Selleks hetkeks, kui ma koju jõudsin, oli mul tehtud täpselt null ülesannet ja millalgi pärast ühte oli suurem osa valmis.
Selle kõige pärast otsustasin ka üle väga pika aja jälle kolmapäeval kell 8 kooli minna, et loengus kogus see värk valmis saada. Ja sain ka valmis. Aga uni oli muidugi megasuur nii, et hiljem mikroökos jäin magama peaaegu. Ja siis saabus see kauaoodatud majandusmata ja kontrolltöö. Oskasin täpselt mitte ühtegi ülesannet, isegi teooria eest vist ei tule 2 punkti ära. Üldse oli päris huvitav see, kuidas kodu meie grupp lihtsalt järjest minema läks, geeniused nagu me oleme. Ma olen tähele pannud muidu sellist asja, et minu grupp sarnaneb väga palju minu klassi Ramis ehk siis keegi ei võta kooli liiga tõsiselt ja kõigile lihtsalt meeldib kui lõbus ja saab pidu panna. See on kihvt, mulle nii väga meeldib mu grupp.
Pärast mata kt-d pidin sõitma kuskile Tiskre kanti, et teha ära oma ettevõtja intervjuu. Läksin kohtuma sellise firma nagu Homeyard omanikuga. Väga kihvt mees oli, rääkisime peaaegu tund aega igast ettevõtluse teemadel ja siis pärast veel niisama ka müügist ja müümisest. Homeyard müüb sääsetõrjevahendeid, robotmuruniidukeid ja veel muid sellised aiaasju, millest ma nüüd ka väga põhjalikud teadmised omandasin. Väga lahe oli see hetk, kui ma ära hakkasin minema, siis ütles ta mulle lihtsalt tsau. See oli päris naljakas, sest no mu kujutlus ettevõtjatest oli hoopis teine, ei tundu, et võiksin nendega rääkida lihtsalt nagu sõbraga, kui lähen mingit intervjuud tegema ja üldse kui on selline niiöelda ametlik kohtumine. Ja nüüd ma juba hullult ootan seda, kui hakkan AIESECi pärast ka palju, loodetavasti, ettevõtjatega kohtuma.
Pärast intervjuud sain teada, et pean tagasi kooli minema ehk siis uuesti bussiga, trolliga ja teise trolliga Mustamäele sõitma. Ma ausõna veedan vähemalt kolmandiku oma päevast ühistranspordis ja see on üsna häiriv fakt. Nojah, läksin kooli tagasi ja siis oli meil raamatukogus icx tiimiga vaja kokku saada ja tähtsat infot üksteisega jagada. Järgmine nädal algab reaalne töö lõpuks pihta ja ma nii väga juba ootan seda.
Ja nüüd lõpuks neljapäev. Mul oli väga edukas päev. Sain lausa kaks hinnet päeva jooksul, mõlemad oli 2-d. Jeei! Mul ikka läheb hästi nende kooliasjadega. Majandusmatas ostsustasime Lehtiga, et me enam eriti ei taha seal olla ja siis läksime linna kohvikusse kooki sööma. Läksime Raekoja platsi Kehrwiederisse ja seal on ikka veel maailma parimad koogid. Ma võtsin tiramisu koogi, mis oli ülihea ja see virsiku-kohupiimakook, mida Lehti sõi, oli ka lihtsalt võrratu. Pärast läksin poodi ja ostsin igast asju, et kodus ka seda kooki teha. Parem oleks, et see hästi õnnestub.
No comments:
Post a Comment