Wednesday, July 13, 2011

Kolmas romaan töölkäimisest

And again. Suren igavusse. Mul pidi olema tänaseks mingi ülesanne, aga selgus, et suurem osa sellest sai juba reedel tehtud. Ehk siis jälle ma istun ja jõllitan oma meilboksi, kuhu tuleb ainult reklaami, millega mul pole midagi peale hakata. Tundub, et sekretäritöö mu edasiste plaanide hulka ei kuulu. Praegu on muidugi see ka, et ma ei ole kõigega kursis, mis siin firmas toimub, nii et päris tihti satun segadusse, kui mult midagi küsitakse. Ja teine asi on see, kuna olen kõigest asendaja, siis ega mulle just suurt tegevusvabadust ei anta. (Pool teksti jääb vahelt välja, sest see on tõesti nii mõttetu, et ma ei viitsi seda ümber trükkida)
Feiliperiood tuleb taas. Täna oleksin peaaegu printeri tuksi keeranud. Minu õnn, et isa kõrvaltoas töötab ja minu jamasid klaarib. Lugu on siis selline, et pidin Exceli programmi abil üle kontrollima, millised tooted on teise programmi hinnakirjas ja millised mitte. Kokku tuli üsna pikk nimekiri. Teise nimekirja tegin puuduvate hindade kohta ja see tuli tunduvalt lühem ja selle pidin esialgu välja printima. Pärast selgus, et polnud kumbagi vaja. Kui juba feilimisest juttu on, siis loomulikult printisin ma välja selle 35 lk pika nimekirja. Aru sain ma sellest sekund liiga hilja ja printer hakkas täiskiirusel printima. Ma ei osanud selle peatamiseks muud targemat teha, kui lihtsalt lülitasin printeri välja. Asi, mille peale ma ei tulnud, oli see, et kuna see ei ole tavaline väike koduprinter, kust läheb korraga üks paber läbi, et siis võib paber sinna kinni jääda. Paber jäi sinna kinni nii, et printer enam normaalselt ei toiminud. Selle tagajärg oli see, et ma rebisin sealt mingi kortsus paberjäänuse välja, millest siiski abi ei olnud. Hetkeks olin ma suht paanikas, aga õnneks sai isa selle asja ruttu korda tehtud pool printerit lahti võttes. Talle ma küll enda feili ei maininud, lihtsalt süüdistasin printerit. Üleliigse prinditud paberi hävitas minu sõber paberihunt, millega ma eelmine nädal 3 päeva aega veetsin. Mitte sellepärast, et ma oleks väga palju valesid asju välja printinud, vaid lihtsalt hävitasin vanu arhiivi dokumente.
Kolm päeva veel jäänud, et mõne hiigelfeiliga end teistele meelde jätta.

No comments:

Post a Comment