Pole siia miljon aastat jõudnud, sest olen tööl päev läbi arvutis ja siis õhtul kodus ei taha ma arvutist ausalt öelda midagi enam kuulda. Aga kuna tööl on aeg-ajalt üsna igav olla, siis ma olen lihtsalt A4-de viisi igasugu tekste kirjutanud. Seega kõik järgnev tuleb väga pikk ja ilmselt kohati ka üsna igav ehk siis seda kõike ei ole vaja läbi lugeda, see on lihtsalt, et mul endal oleks kuskilt lugeda hiljem oma esimesest töökohast ja natuke sellest muust ka, mis ma suvel teinud olen, sest paberite säilitamises ma just väga osav ei ole.
Iga päev, kui veedan aega kontoris, mängib mul taustaks Raadio2. Pea iga päev kuulen sealt muu muusika vahel ka ühte lugu, mis mulle on kuidagi eriti silma jäänud. See kõlab nii hästi ja meenutab mulle alati mõnda head Briti bändi. Mõtlesin just, et peaks kuskilt selle loo nime leidma ja endale ka selle loo hankima. Leidsingi nime puhta juhuse läbi. Ja üllatusin ka väga palju. Sest see ei olnudki mingi Briti bändi lugu, vaid hoopis Eesti ja Outloudzi lugu. Selle peale tekkis minus mingi uhke tunne, et Eestis ka nii head muusikat tehakse ja olin enda peale üsna pahane, et jälle laulupeole ei jõudnud. Olen iga peo ajal lubanud minna, aga kunagi ei lähe. Niisiis seekord ma endale enam lubadusi ei anna, ma lihtsalt kavatsen järgmine kord sinna kindlasti minna ja olla eestlaste üle uhke.
Aga muidu nii mu päevad kontoris mööduvadki, Raadio 2 seltsis. Suht tihti juhtub seda, et polegi muud teha, kui pidevalt Delfi lehte uuendada, aga siis jälle mõni hetk tuleb kõiki asju korraga teha. Telefon, saatmata kirjad, vaja kellelegi infot edasi anda, meilid jne. Aga mulle meeldib. Olen ikka väga rahul, et siia tööle sain ja et saan midagi kasulikku teha oma ajaga. Kõik see polegi nii raske, nagu kartsin, hoopis väga huvitav on. Siin on suurepärased inimesed, kellega on nii mõnus koos töötada, mis siis, et kõik must üle 10 aasta vanemad. Natuke on isegi kahju, et nii ruttu läbi saab. Isegi mu vene keel areneb vaikselt. Suutsin mingilt Ljudmillalt Narvast väga edukalt telefoninumbri võtta ja saada aru, kellega ta rääkida tahab. Arvestades minu igasuguse taseme puudumist vene keeles, siis on see väga hea saavutus. Ja muide, oskan nüüd vene keeles suurepäraselt öelda ventilatsioonisüsteem ja soojusarvesti. Põnev, kas pole!
Ükskõik, kui imelik see ka poleks, mulle meeldib tööl käia ja siin tegutseda. Sellegipoolest ma ei arva, et tahaksin veel väga kaua, ma mõtlen millalgi edaspidi, sekretäritööd teha, aga praegu on nii huvitav, sest see on ju ikkagi mu elu esimene töökoht. Ei jõua Tartu-aega ära oodata, kui mu elu saabki selline olema, sest ülikooli ma ju sisse ei saa tõenäoliselt esialgu. Olukord on selline, et olen pingereas langenud kenad 100 kohta, nii et pole just palju loota. Aga sellegipoolest tundub mulle, et midagi suurt on tulemas ja kõik läheb paremini veel, kui oskan oodata.
Aga muidu nii mu päevad kontoris mööduvadki, Raadio 2 seltsis. Suht tihti juhtub seda, et polegi muud teha, kui pidevalt Delfi lehte uuendada, aga siis jälle mõni hetk tuleb kõiki asju korraga teha. Telefon, saatmata kirjad, vaja kellelegi infot edasi anda, meilid jne. Aga mulle meeldib. Olen ikka väga rahul, et siia tööle sain ja et saan midagi kasulikku teha oma ajaga. Kõik see polegi nii raske, nagu kartsin, hoopis väga huvitav on. Siin on suurepärased inimesed, kellega on nii mõnus koos töötada, mis siis, et kõik must üle 10 aasta vanemad. Natuke on isegi kahju, et nii ruttu läbi saab. Isegi mu vene keel areneb vaikselt. Suutsin mingilt Ljudmillalt Narvast väga edukalt telefoninumbri võtta ja saada aru, kellega ta rääkida tahab. Arvestades minu igasuguse taseme puudumist vene keeles, siis on see väga hea saavutus. Ja muide, oskan nüüd vene keeles suurepäraselt öelda ventilatsioonisüsteem ja soojusarvesti. Põnev, kas pole!
Ükskõik, kui imelik see ka poleks, mulle meeldib tööl käia ja siin tegutseda. Sellegipoolest ma ei arva, et tahaksin veel väga kaua, ma mõtlen millalgi edaspidi, sekretäritööd teha, aga praegu on nii huvitav, sest see on ju ikkagi mu elu esimene töökoht. Ei jõua Tartu-aega ära oodata, kui mu elu saabki selline olema, sest ülikooli ma ju sisse ei saa tõenäoliselt esialgu. Olukord on selline, et olen pingereas langenud kenad 100 kohta, nii et pole just palju loota. Aga sellegipoolest tundub mulle, et midagi suurt on tulemas ja kõik läheb paremini veel, kui oskan oodata.
No comments:
Post a Comment