bazooka!

Ja olengi Türgist tagasi. No oli reis missugune, tahaks õudselt kirjutada, et olen elus ja terve, aga nädal aega jutti arbuusi ja bazookat on siiski oma jälje jätnud. Pikalt ei viitsi rääkida, sest ikkagi, mis juhtus Türgis, jääb Türki. Heameelega järgmine ja ülejärgmine jne aasta uuesti, sest see oli ikka ülemõistuse võrratu.
Koju saabudes tabas mind mingi väga kummaline meeleolu. Lihtsalt oli selline tunne, nagu oleks pool aastat seal Türgis veetnud. Maja tundus äkki kaks korda suurem ja palju võõram. Aga olin ära ainult ühe lühikese nädala. Ajataju lihtsalt puudub täielikult ja see on tegelikult päris võimas tunne, mitte küll see, et juba kohe varsti on juuli ja pool suve peaaegu läbi, aga lihtsalt, see kuidas ma pole võimeline tegelikult oma elu ikka üldse kontrollima. Aga muidu õhtuks olin koduga jälle ära harjunud ja nüüd on tavaline olla ja nädalapäevi ei erista endiselt.