Mulle tundub kohati, et kogu see koolivärk ja sellega kaasnev meeletu stressitase hakkab vaikselt juba mu mõistusele mõjuma. Mu stressitaset või võrrelda Fukushima radiatsioonitasemega, sest see on hetkel umbes sama kõrge. Hommikul ei suutnud ma üles ärgata, kuigi kuulsin järjest valjemini pinisevat äratuskella, sest ma nägin unes parasjagu mingit cosx valemit, mille tahtsin ilmtingimata ära lahendada. Ma olin juba poolel teel lahendusele ja siis ikkagu tuli reaalsus vahele ja olin sunnitud äratuskella kinni panema. Selliseid unenägusid on päris jube näha, sest hetkel need võrduvad mulle õudusunenägudega, kuna asjade seis koolis on üsna halb kohati ja mul on meeletu hirm kooli mitte lõpetada. Ja see ärevustunne, mis mul hommikuti pärast selliseid unesid on, on ka üsna ebameeldiv algus päevale, sest tänu sellele lähen ma kooli veel rohkem närvis olekus, kui ma seda muidu oleksin. Tahaks ainult, et see kõik juba möödas oleks. Oehjah...
Kunstiajaloos vaatasime Katuga mingit ajakirja ja seal olid pildid ühest Türgi hotellist, kus olid maailma suurim hotellivoodi ja maailma pikim baarilett. Vot see on hotell, kus tahan korra elus raudselt ära käia. Hotellikoridorid olid nagu peegellabürindid ja üldse nägi kogu see värk väga uhke välja. Kujutan ette, kui mõnus oleks pärast sooja päikest ja päevitamist panna õhtul selga kleit ja teha ennast kenaks ning siis istuda ja juua värvilisi kokteile nii, et laua teist otsa polegi näha.
Muidu üks tänane saavutus oli veel see, et lõpuks sain omale nahkjope ja olen ostuga väga rahul. Tegin poes ühe toreda avastuse ka. Panin tähele, et müüjad poodides on nii sõbralikud. Alati kui kuskile sisse astusin, siis alati ütlesid tere ja naeratasid ja pakkusid abi, et midagi aidata leida. See oli nii tore ja armas, ma ei teagi, kas see on sellest, et kevad tuleb või sellest, et Eesti inimesed lihtsalt arenevad kuskile paremuse suunas. Aga see oli nii armas hetk, et tegi tuju heaks.
Päikest :)
