Saturday, March 5, 2011

Sky Diver

Koristamine on siiski üks kasulik tegevus, eriti kui ma tänu sellele omale uued saapad saan. Leidsin mingid peaaegu kasutamata mustad saapad. Need sobivad nii hästi mu musta jakiga ja nad on ilma kontsata, nii et enam ei pea muretsema, et peaksin kontsadel välja minema mõni õhtu. Ma isegi ei mäletanud enam, et kunagi need ostsin ja nüüd olen nii õnnelik, et mul jälle midagi uut ja ilusat on. Nendel on küll paar kaunistuseks pandud nööpi küljest kukkunud, nii et ma pean veidi vaeva nägema ja nad ilusaks tegema, aga siiski väärt leid. Homme ilmselt liigun linna ja otsin omale 10 ilusat nööpi.
Teine huvitav leid oli täna minu postkastis. Loomulikult oli seal meeletus koguses reklaami ja muud jama, minu Anne ja Stiil ning üks pruun pakk. Paki peal oli kirjas, et see on postipakk, ühtegi nime juures ega midagi muud ei olnud. See tundus suht imelik, et miks peaks keegi meile paki saatma. Siis ma mõtlesin, et teen ikka lahti, mis siis, et mulle pole ilmselt. Paki sees oli üks sinine pehme asi ja välja võttes selgus, et see oli IRL-i riidest poekott ja šokolaad ka veel sees. Päris tore jah, nad ikka teavad, millega omale poolehoidajid võita. Ema oli päris õnnelik uue poekoti üle. Ma küsisin, et kas ta siis ka kasutaks, kui Keskerakond oleks saatnud, selle peale ta arvas, et siis võiks näiteks aiatöödel kasutada, kui see selleks kõlbab. Aga ma ütleks, et see oli minu arvates päris originaalne idee, kuidas omale reklaami teha. Vahelduseks meeletule paberihunnikule sai hoopis ühe kasuliku asja ning lisaks reklaamivad nad end edasi ka siis, kui valimised on läbi, sest kui inimesed tõesti nende kottidega poes käivad, siis on reklaam neile igal pool ja igal ajal kindlustatud.
Kuna mul täna mingi hetk üsna igav oli, siis tegin omale umbes kahe A3 suuruse maailmakaardi ja nüüd on hea eksamiks õppida sealt pealt kunagi, kui see peaks kätte jõudma. Praegu seisab see mu seinal, et ta kortsu ei läheks, ja ootab, et ma talle mõned nimed peale kirjutaks.
Päeval vaatasin Gleed ja pärast natuke mingit kummalist filmi TV3-st. Vaatasin neid, eriti seda viimast, ja mul tuli meeletult suur tahtmine tantsida. Mitte klubis, vaid tahaks õppida päriselt tantsima, tangot ja tša-tšat jne. Tuli meelde eelmine suvi ja see meeletu kuumus ja see, kui tantsisime võimlemispeol. Ja veel meenus mingi kummaline tunne, mida ma ei suuda mitte ühegi mälestusega suvest siduda, kuid see on mingi hetk, mis seostub mulle tantsimisega millegipärast ja pärast seda tekib alati tunne, et tahakski tantsida. Tahaks, et suvi tuleks juba ruttu, ruttu.
Sain omale eile ka "Minu Eesti 2" ja peaks mainima, et vähemalt esimeste lehtede põhjal, pole see üldse nii hea, kui ma ootasin. Kahju sellest.