Thursday, March 3, 2011

Mul algas kevad!!!

Oh issand, kui hirmus kogu see ülikoolivärk on. Lugesin täna mata ja inka õppimise asemel natuke TÜ ja TTÜ kodulehekülgi, sest tahtsin kindel olla, et ikka saan minna klassireisile ja siis jäin muid asju ka seal vaatama ja leidsin sellise asja nagu mõne aasta tagune akadeemiline test. No see oli ikka test, 10 küsimusest vaevu kahele suutsin aeg-ajalt vastata. Ühesõnaga suutsin end ikka korralikult ära hirmutada ja olin juba päris kindel, et Tartusse mul küll sügisel asja ei ole, aga siis natuke lugesin veel mõnda asja ja sain teada, et majandusteaduskonda kandideerimisel polegi seda vaja!!!!!!!! Vot see oli hea uudis, ainult sisseastumiskatsed ja muud väga vist polegi.
Aga üldiselt on minul kevad tulnud. KEVAD!!!! Nii kaua olen seda oodanud ja nüüd on ta minu jaoks käes, sest ilm on soe ja päikseline ja ma kuulsin esimesi linde laulmas. Kui linnud juba laulavad, siis on talv läinud ja ainult paremaks saab minna. Jah, nüüd on mul ka see hea tuju, mida ma hommikul taga otsisin.
Eile oli jälle näitering ja mul isegi läks väga hästi, sest ma suutsin oma teksti hästi ja usutavlt lugeda. Millalgi poole tunni pealt jõudis lõpuks ka Siim (koreograaf) ning vaatas meie etendust, et siis mõelda midgi selle järgi juurde. Ma tavaliselt väga hullusti ei lähe närvi, kui aeg-ajalt keegi tuleb vaatama meid sinna, aga seekord oli ikka väga vale tunne lava peal olla. Esimene kord tuli superhästi välja, aga teinekord kui siis teksti lugesin, tekkis jälle see halb ja ebamugavtunne mis mul kogu aeg eelmine kevad oli. Ma lugesin oma teksti, käed värisesid ja ma ajasin sõnu sassi, sellist asja pole ma veel teinud, eriti läbi töötatud tekstiga. Lihtsalt mõte oli halvatud hetkeks. Endal oli tunne, et rohkem ebasiiralt pole võimalik lugeda. Oleks lihtsalt tahtnud ära joosta lavalt ja jätta lugemata. Ma üldse ei arva, et Siimul midagi viga oleks, vastupidi ta on päris tore tegelikult, aga minu jaoks ta automaatselt seostub Polygoniga ja siis tekivad need mingid hetked, kus ma mõtlen eelmise kevade peale ja mõtlen, et ma olen ilmselt üks väga halb näitleja. Aga tegelikult ei ole, mulle endale vähemalt tundub nii, sest siin mulle tõesti meeldib ja teen asja hingega ju. Nojah, lõppu sain kommentaariks, et päris usutavalt lugesin. Sel hetkel oli küll tunne, et kas te mõnitate mind või. Seekord mingeid imelikke tantsulaadseid asju pole õnneks oodata, tuleb päris mõnus kokku see värk, ma loodan.
Eile vist, kui ma magama ei suutnud jääda, siis mõtlesin terve pika jutu valmis, mida ma tahtsin siia kirjutada, aga enam see mul meeles pole nii, et asi piirdub seekord minu väga suurte emotsioonidega. :)
Ootan lõpureisi nii väga!