Tuesday, January 18, 2011

Inglismaa peaminister on David Cameron.

Ma tükk aega täna arvasin, et ta on see Avatari filmi autor. Juhtub.
Suvel tuleb uus Jääaeg. Jeei :)

Issand, ma ei teagi kui ammu ma pole siia sattunud. Ma iga päev mõtlen, et tahaks miskit kirjutada, tegelikult on seda, mida kirjutada nii palju, et ma lihtsalt ei viitsi end kokku võtta ehk siis ma lükkan seda iga päev edasi. Ja halva tujuga mulle ka ei meeldi, sest siis tuleb sellest hoopis üks mõttetu hala, mida keegi, kaasa arvatud mina, ei taha pärast lugeda.

Täna isegi juhtus midagi koolis. Inkasse jõudis meist kõigest neli, üldse oli vähe koolis täna, aga enamik lihtsalt lasi üle. Ma mõtlesin ka seda teha, aga viimasel hetkel ikka otsustasim korralik olla. Muidu oli igav päev nagu ikka. Peale selle, et mingi hetk jooksis Johhi mulle koridoris vastu ja hüüdis, et teisel korrusel laseb lagi vett läbi ja seal sajab vihma. Läksime Kersti ja Liliga seda vaatama, seal oli terve põrand mingit haisvat vett täis ja laest lihtsalt voolas nagu mingist kosest seda.

KOHUTAVALT VIHALE AJAB SEE, ET MA KIRJUTASIN MEGAPIKA JUTU SIIA JA NÜÜD POOL SELLEST LIHTSLAT KUSTUS ÄRA!!!!!
Hakkan siis otsast peale. Muidu edasist pole väga mõtet lugeda, sest see on lihtsalt mulle endale meenutuseks kunagi.

Niisiis laupäev Jaani juures tekiilaõhtul. Oli tore jälle teha, viimane kord oli Maksimi ja Katuga rebaste peol. Igast põnevate inimestega tutvusin, nojah mul on nüüd kõik, mis enne oli meelest läinud. Kaarlit oli nii nii hea jälle näha, rääkisime jälle sellest, et see suvi saavad raudselt meie pastaplaanid minu juures teoks, ma annan oma parima.Veel pidasin temaga plaani, et kui ma Eesti ülikoolides feilin, siis sõidan talle Itaaliasse külla ja õpin korralikult süüa tegema.
Millalgi öösel käisime Katuga alkolaenutusest viina juurde toomas selle asemel, et Matu ja Johhiga Von Krahli minna, mis oli tegelikult meie esialgne plaan. Enne linna minekut tiirutasime Jaani maja ümbruses, käisime läbi mingi kuus bussipeatust enne kui lõpuks bussi peale saime. Alkolaenutuses otsustasime millegipärast mõlemad oma dokumente näidata. Müüjale ütlesime ka, et neil on lihtsalt geniaaalne idee. Kuna me ühtegi kotti kaasa ei võtnud, siis oli meil probleeme viina peitmisega. See oli päris naljakas, kui Katu püüdis pudelit oma kinda sisse toppida, lõpptulemus oli üks värviline kindatoru või midagi sellist. 360 (see vist oli seal kõrval, pole päris kindel) turvamees hakkas selle peale südamest naerma.
Tagasi läksime taksoga, mille peal oli silt "Juhiga auto" ,vist oli nii. Juht ütles, et ta on uus ja ei tea täpselt kuhu minna, niisiis sõitis ta suht suvaliselt ja ringiga natuke, aga kohale jõudsime. Andsin talle 5 eurot, seda oli vist veidi palju nagu ma mõni päev hiljem mõtlesin, aga nojah.
Jakobit nägin ka üle mingi miljoni aasta, nii tore, rääkisin temaga päris pikalt teatrist. Huvitav oli, ta ka nüüd tegeleb sellega.
Hommikul mingi 5 umbes mõtlesime Tsämmsiga kodu poole minna ja jõuda 5.40 bussile, millest sai hoopis 7.15 marsa. Jäime mingi sajast trollist ja bussist või trammist maha. Kunagi kui linna jõudsime, siis oli meil väga palju aega ja läksime Taco expressi sooja, kus oli väga palju rahvast. Järjekorras ootasime mingi pool tundi vist, lõpuks sai Tsämms oma söögi kätte ja saime marsale minna. Pärast Tabasalu, kui ma üksi jäin, siis mõtlesin, et olen tubli ja püsin koduni ärkvel. Kurvimaja juures, kust on umbes 1 minut minu peatuseni jäin magama ja ärkasin, kui mingi naine mulle õlale koputas ja küsis, kas ma maha ei peaks minema. Ärkasin ja nägin, et olen just oma peatusest mööda sõitnud ja sain lisakilomeetri koju kõndida.

Reede vist polnud midagi, kui siis ainult see, et päev tundus kolm korda pikem kui normaalne päev, nagu oleks hoopis 72h ööpäevas.
Neljapäeval oli hommikul käik politseisse ja siis kooli, kus lasin suusatunnid üle ja veetsin selle aja Katu ja Johhiga erineavid suusastiile raamatukogus otsides. Kõige rohkem saime lõpuks vist infot mingist Juku suusaraamatust, öelge veel, et lasteraamatud pole suurtele inimestele eakohased lugemiseks.
Kolmapäev oli väga pikk šoping Marioni, Johhi ja Katuga kuskil Karnaluksi, poolteist tundi vaatasime igast asju, see on ikka meeletult suur pood. Tulemus oli see, et keegi ei ostnud lõpuks midagi. Pärast oli teatrikas, kus ma üldse olla ei tahtnud, nii pole kunagi varem olnud, aga mul oli tõesti üsna paha olla. Millegipärast tõstis mind Mauro mingi hetk lampi õhku ja Jaanaga rääkisin pikalt teatrikatsetest ja roosadest kääridest.
Esmaspäev, teisipäev olin kodune vist.

Enne seda laupäev käisin Helisevat Muusikat vaatamas, sellest ka kirjutan mingi hetk, mul on põhjalik arvamus selle kohta, mis peab raudselt kirja saama.

Enne seda kõik muu pole oluline, ei taha seda mäletada, elu halvim nädal ilmselt.