Sunday, December 5, 2010

Nohurohtu, palun

Kell saab pool kolm öösel ja ma ei oska midagi peale hakata. Võiks magada, aga pole und.
See nädalavahetus möödub koduselt, isegi kui tahaks minna kuskile ja midagi teha. Lihtsalt ei õnnestunud vältida haigeks jäämist ja enamik päevast möödus teetassi ja salvrätipaki kõrval. Üsna paha on olla ja hingata ei saa.
Tegin täna elus esimest korda kreembrüleed. Õnnestus päris hästi, nüüd on plaan jõuludeks ka seda teha. Jeei. Tahaks piparkooke.
Eile oli koolis filmiõhtu. Ühes tudengifilmis mängis Lota ja veel mingid tüübid, keda ka kuidagi natuke tunnen. Filmid olid päris huvitavad, sellised omamoodi. Viimasest ma just väga palju aru ei saanud, aga no vaadata sobis ikka. Patju oli päris naljakas raamatukogust alla tuua. Neid oli nii palju, terve lift oli neid täis. Raamatukogunaisele jätsin endast vist väga kummalise mulje, sest mul kulus erakordselt kaua aega, et aru saada, mis nuppu ma pean vajutama, et liftiuks lahti püsiks ja jäin nii peaaegu liftiukse vahele. Ja olin niisama väga segaduses.
Pärast filme läksin läbi metsa bussipeatuse poole. Ma ei taha enam kunagi sealt üksi pimedas õhtul minna, mul tekkisid reaalselt foobiad, et keegi jälitab mind ja metsa lõpus olid mingid purjus inimesed, kes väga tahtsid minuga rääkida. Jube. Poest sain oma päkapikuasjad ja vahukoore ruttu kätte ja siis oli üks naljakas marsasõit kodu poole.
Teeviit oli suht mõttetu, sain täpselt sama raamatu, mis eelmine aasta, ainult õppemaks on nüüd eurodes kirjas. Kahju oli, et see naine seal ei osanud mu küsimustele vastata ja pean ikka ise hakkama infot otsima.
Aga Eatis pärast oli hea, pelmeenid olid nii head, ammu juba igatsesin pelmeene. Tegin täna endale seda head chilli kastet, mida seal pelmeenidele pannakse.
Rääkisin väga pikalt eile isaga tulevikuplaanidest. See oli armas, kuidas ta ütles, et võin teha täpselt seda, mida ise tahan ning tema ei keela mulle midagi, kui ma just väga valesid valikuid ei hakka tegema. See andis palju kindlustunnet juurde ja nüüd on selline tunne, et kõik läheb nii nagu plaanin ja kõik õnnestub hästi. Sain endale juba suveks töökoha ka, olen isale sekretär. Jeei, ma raudselt feilin, sest ajan kõik vajalikud tähtsad asjad omavahel segamini.
Mul on ikka veel nii nii hea meel, et väljas on nii palju lund ja kõik on nii ilus. Selline tunne, et võiks igavesti kesta.