Neegrid ju tantsivad!

Oeh, ma ei teagi, kuidas kõiki neid võrratuid ja suurepäraseid emotsioone väljendada, mis minus praegu möllavad. Ma tahaks visata kukerpalli ja teha hundiratast ja kallistada kõiki toredaid inimesi, keda ma näen. Jah, lihtsalt nii megahea tuju on, sest viimased paar päeva on olnud lihtsalt parimad, sest mul on maailma kõige paremad sõbrad ja üldse kõik on nii tore :)Hetkel on mul selline tunne, et see oli vist kõige parem sünnipäev üldse, mis mul kunagi olnud on. Võib-olla sellepärast, et eelmisest aastast ei ole just palju mälestusi ja varasemad olid lihtsalt väga ammu. Aga ikkagi, kõik oli nii armas ja ma olen nii rõõmus, et peaaegu kõik tähtsad ikka tulla said. Ja kõik need magustoidud, mis ma kingiks sain, võrratu! Ma ei ole kunagi korraga nii palju ilusaid ja magusaid ja maitsvaid sööke korraga näinud. Ja see on nii kihvt, et see kaelakee, mis mulle kingiti, selle küljes oli jäätis :) No ja veel olen ma nii õnnelik, et kõik need söögid tulid nii hästi välja ja et kõigile maitses. Lõpuks oli kõigil küll toidust paha olla, aga see käibki asja juurde. Ja siis veel oli see mu esimene sünnipäev, kus ma sain küünlaid puhuda ja soovida. Tavaliselt see alati unustatakse ära, aga nüüd oli Mõnkul meeles ja see oli ka nii tore :)

Ma ei tea, ma võiks vist lõputult rääkida, kui tore eile oli ja kui rahul ma kõigega olen, aga lihtsalt tahan öelda suur suur aitähh, et te kõik mu päeva nii ilusaks tegite!

Reede õhtu oli ka üle kõige. Pärast eksami liikusin kõigepealt Mõnku ja Silvaga hessi, et üks hiigelburks ära süüa ja siis, kuna ma laulma minna ei viitsinud, siis lihtsalt vahetasin koolis koolivormi suveriiete vastu ja läksin Prisma, kust pärast ühe pluusi ostu Johhi ema meid linna sõidutas. Läksime Jakobi juurde ja ta joonistas meile henna ja siis rääkisime juttu ja oli niisama mõnus olla ja soe päike. Pärast sõime pitsat ja siis olime hiljem veel aknas ja veel hiljem, kui Johhi oli Tartu läinud ja Külli koju, siis olime kõik Hellas Hundis ja seal oli Lota, keda ma polnud jälle miljon aastat näinud ja öösel tutvustas Lota mind meie sugulastega. Põnev. Üks hetk öösel avastasime Katuga, et alkolaenutust enam ei ole ja kuskilt baarist leidsime Katsu ja tema kurja sõbranna ning meie edasine tegevus kujutas endast selle tüdruku eest põgenemist. Kunagi, kui väljas juba valge oli, läksime Katuga Balti jaama ja teel kohtasime ilusaid!!! briti poissmehi. Sain ühe kurja taksojuhi taksosse lõpuks ja jõudsin sünnipäevaks ikka koju. Hommik oli ka väga armas. Ma sain küll vähem kui neli tundi magada ja mu seisund ei olnud just parim, aga ikkagi. Õde tegi mulle maailma kõige nunnuma kingi ja mu kass tuli mu tuppa sellise näoga, et ta teab, et mul on sünnipäev, ta igatahes tegi mulle mingit häält ja oli armas.

Elu on lill ja mina olen õnnelik! Suvi on vist kõigile pähe hakanud, sest kõik on nii ilusad ja õnnelikud. Aaga ülimõnus on see, et ma ei pea nüüd enam mitte midagi õppima ehk ma saan nüüd maalida, lugeda, õmmelda, kirjutada, vaadata filme, süüa teha, päevitada megapalju ja kõike mida ma pole ammu teinud. Ma tahaks kõike korraga teha ja ma ei teagi, kust alustada.

Päikest!