Täna lõpuks oli siis meie esietendus. Tehtud sai! Lõppkokkuvõttes tuli meil tegelikult täitsa hästi välja, ku välja arvata mõned väikesed sekeldused, näiteks see kui etenduse alguses väga valel hetkel pea kardinate vahelt läbi pistsin või see kui laval pink ümber lendas või kui me lava taga kellegi gin-i purgid ümber ajasime või kui selgus, et meie prooviruumi on hõivanud mingi massaažiklubi või... Aga see on lõbus, kui selliseid asju juhtub, perfektne oleks lihtsalt igav ju. Ja lõpp oli nii armas, kui kõik tuttavad ja pere käis lilli toomas ja õnnitlemas ja nii hea oli kuulda, et meeldis, kuigi nagu hiljem kodus selgus, siis minu vanemad sellist kunsti ei mõista ja pidin neile ikka kõik otsast peale lahti seletama.
Kes veel tahab näha, siis kolmapäeval on viimane võimalus, 25. mai, kellaaega ei mäleta, umbes 7 vist. :)
Enne teatrivärki toimus see, et neljapäeval oli Katu juures Kehrnobõli hooaja avapidu. Inimesi oli kahjuks väheõitu, aga tore oli ikka. Midagi väga märkimisväärset seal ei toimunud, niisama selline mõnus, vahepeal sain Jakobilt käemassaaži, sest Mariliis õpetas kõigile, kuidas teha igast massaaže ja mulle meeldis. Mingi hetk oli see, kui kõik lihtsalt kuhugi õue ära kadusid ja siis kõik kordamööda otsisid üksteist. Nojah lõpuks leidsime üksteist jälle üles ja oli tore. Millalgi öösel läksime Katuga jalutama jõe äärde. Öösel on väljas ikka meeletult ilus. Kui tähed oleks ka paistnud, siis oleks lihtsalt täiuslik olnud. Aga teel jõeni juhtus üks huvitav sündmus küll, me jalutasime rahulikult ja jutustasime, kuni tee ääres mingis kraavis kostus üks väga imelik hääl. See kõlas üsna nirgi mood, mul küll pole õrna aimugi, mis häält võiks nirk teha, aga kuna Katu nii ütles, siis järelikult oli see nirk. Esialgu me ei reageerinud sellele kuidagi ja kõndisime rahulikult edasi, aga siis üks hetk vaatan, et Katu on must lihtsalt 20m eespool. Sellest ma järeldasin, et see imelik loom seal põõsas ilmselt ei ole kass, nagu ma alguses arvasin ja jooksin kõigest väest Katule järele, joostes kaotasin oma topsi sidruniga ära, mis oli päris halb, sest ma ei tahtnud mingit prahti sinna jätta, kui see tühjaks sai, aga kuna ma seda looma üsna palju kartsin, siis ma tagasi ikkagi ei läinud. See oligi õhtu suurim sündmus ilmselt, sest tagasi jõudes läksin ma suht kohe magama ka. Hommikul vara lootsin taas Fredi auto peale saada, aga auto oli täis, nii et sain veel paar tundi magada ja hiljem juba Matu autoga lausa Murastesse välja.
Neljapäeval veel sain hommikul kokku Katuga, kellega kõigepealt tegime Rocca al Mares väikese kiiršopingu ehk siis talle 5 minutiga uued teksad ja mulle 10 minutiga pluus ja vöö. Edasi oli meil kiire, sest tahtsime jõuda vaatama Kariibikate 4. osa. Ma sellest rohkem ei räägi, sest enamik inimesi ilmselt veel ei ole seda näinud. Muidu mulle väga meeldis ja Johnny Depp koos Penelope Cruziga on minu arvates üks parim kooslus, kes võiksid filmis koos mängida.
Mulle tuli just meelde, kuidas kolmapäeval puutusin bussiga sõites kokku igast imelike meestega. Linna sõites jõllitas mind kogu tee üks mees, kes nägi välja täpselt nagu John Travolta ja proovist koju sõites hakkas üks rõve haisev joodikvanamees minuga üle bussi rääkima, sest ma jutustasin parasjagu väga põhjalikult mataeksamist. Väga rõve kogemus lihtsalt. Siuksed tüübid võiks ennast lihtsalt põlema panna või ma ei tea, kuskilt alla hüpata näiteks. Ja üleüldse, mismõttes on bussipilet 1.40 (mis on väga normaalne) ja marsapilet 1.60 (äärmiselt ebanormaalne). Ma ei saa aru, kust sellised hinnad tulevad?? Igatahes rohkem ma selle peale ei mõtle, sest tegelikult on elu ilus :)
