Wednesday, April 20, 2011

Tutipäev!!!!

See oli nii lahe!!!!! Mulle nii väga meeldis kõik see pull, mida me täna tegime. Kõik need võrratud näod, mis inimestel olid, kui hommikul neid veega tervitati ja kõik nägid nii vinged oma värvilistes riietes välja. Õppisin täna keksu hüppama, ma pole seda kunagi osanud, oli ka viimane aeg. Mareku aken kleebiti igast pilte ja venekeelseid tekste täis ja laulsime talle sünnipäevalaulu ka. Direktori auto kaunistasime hõbepaberiga, nagu ühele tulnukaautole kohane. Veel ujus kogu koolimaja veest ja Silase ehmatasime ka korralikult ära, kui tema klassi sisse tungisime. Kogu klass ujus ja Silas ei olnud tunni lõpuni ühtegi sõna öelnud, vähemalt sellised jutud levisid. Aa, ja siis veel oli ühine käik Mäkki kogu lennuga, kus sai Häppi Meali ja Mcflurryt, sain ühe toreda kleepsukestega mänguasja ka. Päev lõppes suure pauguga basseinis, mina mängisin fotograafi ja inimestel on ikka hindamatud näod ees, kui nad vette kukkusid või niisama lollitasid. Kogu see värk väsitas nii ära, et poolteist tundi ei suutnud ma end kohvikust kuhugi liigutada. Üks järjekordne suurepärane päev. Uskumatu, et ongi ainult lõpukell homme jäänud ja kool läbi. Igavesti.

Nüüd on mul üsna kahju tegelikult, et kool saab läbi, sest need viimased päevad on olnud nii võrratud ja ei tahaks nagu lahkuda veel.

Pärast kogu seda trallitamist, hoolimata mu väsimusest, vedasin end ikkagi Kristiinesse. Teel sinna jäin muidugi trollis magama ja ärkasin väikese ehmatusega just enne, kui Kristiinesse jõudsin. Seal sain oma emaga kokku ja läksime koos mulle lõpukleiti vaatama. Ja juhtus selline ime, et mul lõpuks on lõpukleit. Ja kingad!!! See kleit on kõike muud, kui see, mille järgi ma poodi läksin, see on umbes midagi sellist, mida mõtlesin aasta tagasi, et võib-olla võiks lõpetamisel kanda. Mu kleidiidee jõudis umbes viis korda vahepeal muutuda, aga nüüd on mul enda arvates väga ilus kleit ma ja maailma kaunimad punased kingad. Jeei! Edukas päev.

Pärast käisin veel korra õvanaema ja vanaisa juurest läbi, kus ma polnud mingi miljon aastat käinud. Nägin onutütart ka seal ja oli niisama tore juttu ajada ja igast naljakaid asju meenutada. Sain kaks toredat nööpi ka, millest kõrvarõngad endale teha.

Eile oli see päev, kui oli minu elu KÕIGE VIIMANE arvestuslik töö ehk siis Mareku kaardiarvestus. Väikeste feilidega nagu ikka, aga läks hästi ja sain A. Suutsin paraja segaduse tekitada, kui unustasin kohanimedega paberi enda kätte ja siis Marek ei saanud kontrollida, nii et pidin pooled asjad uuesti lugema ja gloobuse pealt näitamine oli ka feil, kuna ma julgenud seda väga käes hoida, sest tundus, et see kukub mul iga hetk põrandale. Ah jah, näitering oli ka veel õhtul. Midagi põnevat seal ei juhtunud väga seekord. Etenduste kuupäevad sain teada, mai lõpupoole saab näha meid :)