Üpris halb on olla, sest minu puhkepäevad enne kirjandit mööduvad mitte puhates, vaid riisudes ja seega pärast poolt muruplatsi ei saa ma oma selga enam liigutada. Sain oma näole ka veidi päikest ja see hakkab vaikselt juba jumekaks muutuma. Jeei! See ongi vist kõik, mis põnevat minuga viimastel päevadel on juhtunud.
Lõpukell oli väga armas. Üheteistkümnendikud olid tõesti hästi selle asja korraldanud. Priit laulis koos kooriga omal hummorikal moel, nagu talle kombeks on ja pärast laulsid veel Koit Toomet. Hästi armas hetk oli see, kui need esimese klassi lapsed, keda me sügisel aulasse viisime, nüüd meile laulsid ja siis meile kingituse tegid ja meid saalist välja juhatasid. Pärast aktust oli õues oma sooviga õhupalli lendulaskmine ja ma kogu hingest soovin, et see soov läheks ka päriselt täide. See oleneb küll väga suurel hulgal inimestest endist, aga siiski.
Ma nägin täna öösel ühte ülimõnusat unenägu. Nägin, kuidas läksin otse koolist ümbermaailmareisile. Käisin igasugustes imelikes kohtades, näiteks mingites mägedes, kus oli korraga kevad ja samaaegsel talv. Ma ei oska seda asja seletada, see tundub praegu üsna loogiline, aga see oli selline ebatavaline loodus, kus näiteks mäe all oli lumi ja tipus oli kevad, aga samas oli paks pehme lumi maas, mille peal pidi kõndima. Seal oli väga soe nii, et sai kõndida lühikeste varrukatega ja lilli noppida, aga samas tuhises must vahepeal mööda paksudes suusariietes suusataja. Igatahes, sealt edasi viis mingi pikk rada üle põllu kuskile sooja maa kolkakülasse, seal räägiti hispaania keelt ja see meenutas mulle Mehhikot või Peruud. Seal elasin mingis majas, kus olid peaaegu tühjad toad ühe nariga ja aken oli lihtsalt auk seinas. Seal samas lähedal elas väga palju tüdrukuid, kes kõik tegelesid mingi hispaaniliku tantsuga ja tantsides kasutasid nad hästi ilusaid värvilisi salle, mis mulle nii väga meeldisid, et ma korjasin neid sealt lihtsalt endale kaasa. Kahjuks tantsu ennast ma ei näinudki, sest enne tuli hommik. See oli nii ilus uni, et mul oli kahju ärgata. Nüüd tahaks minna päriselt ka kuskile reisile, üksi, sest mul hakkab see Eesti elu vaikselt pinda käima viimasel ajal.
Ühe asja otsustasin küll vahepeal ära, ma annan endast vähemalt 200%, et teha kõik eksamid ja asjad nii hästi, et Tartusse sisse saada, sest vaheldust vajan ma igal juhul.
