Motivatsioonipuudus. Kas keegi palun võiks mulle viimaseks nädalaks natuke motivatsiooni annetada, et ma kuidagi saaksin kõik need megapaljud asjad tehtud??
Ma peaks praegu geod õppima, aga no ei suuda üldse keskenduda. Ma ei suuda ära otsustada, kas see viimane töö on suurt pingutamist väärt ja äkki õnnestuks nii üks kolm lõputunnistusele vähem saada või siis lüüa käega, et mis see üks töö enam ikka nii oluline on. Tundub, et kaldun kahjuks viimase variandi poole.
Kui ma autoga hommikul kooli poole sõitsin, siis jõudis minuni väike šokk, et mu viimane, elu viimane, täispikk koolinädal algab. Või ma tegelikult ei ütleks, et kõik see mulle täiesti kohale on jõudnud, sest ausalt öelda ei mahu see mulle kuidagi pähe, et ma juba nii suur ja vana olen. Tõeline šokk tabab mind ilmselt siis, kui ma juba vähem kui kahe nädala pärast saalis istun ja olen meganärvis ja hakkan oma kirjandit kirjutama, millest põhimõtteliselt sõltub hetkel kogu mu ülejänud elu. Meganärvis olen juba praegu, nii et ma ei tea, mis siis kahe nädala saama hakkab.
Ja mind ajab nii kuradi vihale see, et mu elu on viimased ei mäleta mitu nädalat ja ei tea mitu nädalat edasi saab olema ainult kodu-kool-kodu. Masendav. Ma hullult tahaks neid hetki jälle, kus ma tulen lihtsalt koolist koju ja ei pea mitte midagi tegema. Ma tahaks lihtsalt olla ja kuulata muusikat ja lugeda mõnda ülighead raamatut või midagi, aga ma ju ei saa!!! Tahaks minna õue ja võtta päikest ja süüa puuviljasalatit või siis seda šokolaadi-mustsõstrajäätist, mida ma täna öösel unes nägin.
Miku näitas täna jälle mingit poolpornofilmi meile, huvitav mees on ta ikka :)
