Vaheaeg siiani on olnud väga mõnus. Täna olid siid Katu ja Johhi, natuke aega tagasi just läksid ära ja nüüd vaikselt üritan end kokku võtta, et kogu see meeletu nõudehunnik ära koristada. Seda on palju ja ma üldse ei viitsi, aga no teha tuleb ikka. Üks viimane päev ongi veel jäänud üksi olla, natuke on isegi kahju, sest mulle päris meeldib nii elada, teha, mida ise tahan ja keegi ei käsuta mind. Ei jõua oodata ära Tartu aega, kui kõik saabki nii olema.
Ärkasin täna hommikul üsna vara, kuna ma ju olen see unetu. Läksin siis teise tuppa ja avastasin, et mu kiisu on mulle esiku põrandale väikese üllatuse jätnud. No kena algus küll hommikule peaks ütlema. Homseks peaksin tegema Tsämmsi jaoks koogi, aga mul pole eriti asju, milles seda teha, nii et saab huvitav olema. Veel peaksin oma teksti näiteringiks pähe õppima ja ma ei ütleks, et ma seda ka just väga viitsin.
Nädalavahetusel oli palju sünnipäevasid ja muidu tore olemine. Laupäeva hommikul liikusin Kennu poole, et Katu ja Johhiga Kerstile kook teha. Jõudisn natuke pärast seda, kui poisid olid just ära läinud. Kook tuli väga hea, kuigi see tegemine oli natuke kummaline. Kohvitassi uppunud küpsised ja šokolaad, mis nägi välja nagu sitt, ja muu. Mõne tunni pärast läksin ära, et minna vanaema sünnipäevale. Kennu juurest lahkusin jälle täpselt enne poiste tagasitulekut. Ajastus on mul vähemalt hea.
Vanaema juures olla oli üsna nõme, sugulasi niipea enam näha ei taha tõesti. Minu üle nalja teha on kindlasti tore, mul oli ka tore, aga no eksole mingi hetk läheb asi juba üle piiri. Ja teiseks ei ole tore kuulata jutte, kuidas mu vanaisa noorena naisi sebis. Päris rõve ausalt.
Mingi hetk pääsesin sealt ja siis selle asemel, et mind Kersti juurde viia, läksime hoopis Rocca al Maresse, sest vanemad tahtsid šoppama minna. Kasutasin siis aega kasulikult ja ostsin endale ka ühe pluusi. Lõpuks said ostud tehtud ja isa pidi veel bensu võtma ja siis mind Kersti juurde viima, aga selle asemel, et võtta lähimast jaamast, sõitis ta hoopis teise linna otsa Mustamäele. No mida iganes. Lõpuks kui me Kersti juurde jõudsime, siis ma lihtsalt jooksin autost välja. Kersti juures oli mõnus ja hubane olemine. Rääkisime juttu ja millalgi mängisime Eesti mälumängu. Peaks ütlema, et seal on ikka väga lambiseid küsimusi. Üsna varakult läksime Johhi, Katu, Matu, Marcuse, Alari ja Katrega Kennu juurde.
Pühapäeval läksin Johhiga marsa peale ja siis koju. Marsajuht imelik mees, kes eriti midagi ei kuulnud ja pidin talle mingi kolm korad ütlema, kuhu sõita tahan. Kodus koristasin ruttu maja ära ja üsna pea saabus see võrratu hetk, kui jäin üksi mitmeks päevaks. Käisime Eliisiga rannas, sest toas muutus palavaks ja tekkis tahtmine värsket õhku hingata. Mere ääres nägi välja nagu oleks mingi tuumasõda maailmast üle käinud. Meri oli üleni jääs, kaugel isegi polnud muud näha, kui ainult valge jää. Ühe koha peal olid mingid vanad mahajäetud majad, plekist ustega ja sellised koledad. Seal olles oli tõesti selline tunne, nagu meie oleksime viimased ellujäänud maailmas ja midagi muud poleksi enam alles jäänud. Aga muidu minu meelest nägi see väga äge välja. Rääkisime niisama juttu ja siis millalgi kõndisime mere peale ja mõtlesime, et siin on ju väga hea karjuda valju häälega igasugu asju. Algul ma veidi küll kahtlesin, tundus kuidagi kummaline nii teha, aga tegelikult oli nii lahe, selline vaba ja õnnelik tunne tekkis pärast seda. Algul hüüdsime igast normaalseid asju tuleviku ja nii, aga lõpuks juba kõike, mis pähe tuli ja siis üks hetk jäime vait, sest kaugelt oli kuulda, kuidas mingid inimese tulid ja naersid. Me seisime ühe suure kivi taga ja arvasime, et sinna nad ikka ei tule, aga need inimesed hakkasid just meie poole liikuma ja siis meie läksime lihtsalt üle jää minema. Need olid mingid noored, kes pärast naersid, kui me ära läksime. Loodan, et keegi tuttav ei sattunud seal olema. Aga adrenaliin oli vägev ja olen õnnelik, et ikka midagi sellist tegin.
Esmaspäeval nii hea hommikul kaua magada, siis üksi kohvi nautida (mida ma küll ei nautinud, sest see oli pigem pruun vesi, kui maitsev kohv), muusikat põhjas kuulata ja oodata, kuni Katu ja Johhi saabuvad. Tegime mõnusa päeva hea söögi, veini ja filmidega. Tegime šokolaadikooki, mis nägi üsna kummaline välja, aga maitses superhästi. Kanakarri ei tulnud välja, nii nagu oleks pidanud. Mingi maitse oli vale, midagi oli puudu või liiga palju, aga ei suutnudki lõpuks aru saada, mis see on kahjuks. Aga maitses ikka päris hästi. Pasta tuli ka päris hästi välja. Vaatasime päris palju filme ära ja rääkisime juttu päris kaua Tartust ja kõigest muust ka.
Ma just läksin jälle bloggeri peale närvi, sest ma ei saa siin teksti kopida ja selle järjekorda muuta. See on päris nõme, sest mu tekst on vales järjekorras ja mulle see ei meeldi ju.
