Päris kurb hetk täna oli see, kui ma tahtsin jälle oma kanakarrivõikusid teha ja olin juba kana ilusasti ära maitsestanud ja keema pannud ning seejärel avastasin, et mul pole majoneesi kodus. Ma nii väga vajasin ühte kanavõikut, aga ju siis jääb homse peale see.
Elmayonesa on lahe tüüp, kuulasin täna tema intervjuud ringvaates. Tal on lahe huumor. Kui Anu Välba küsis, et kas ta kirjutab oma laule kaine peaga, siis ta vastas, et eelmised kirjutas, kui oli pudeli Vana Tallinnat ära joonud, aga seekord oli kaine ja piirdus ainult poolega. Ma vist hoian talle kõige rohkem pöialt, sest ta ilmselt on kõige huvitavam ja isikupärasem tüüp nende Jana Kaskede ja õudsate jaapani moodi bändide kõrval.
Jäin täna ajaloos filmi ajal magama. Tukkusin oma käe otsas mingi kümme minutit ja siis kui uuesti filmi vaatasin ei saanud enam midagi aru ja mõtlesin, et huvitav, kas mu väga unine olek oli ka õpetajale näha, kes mind terve esimese tunni iga mõne minuti tagant keelas. Igatahes nägin juba peaaegu unenägusid ja üldiselt oli päris hea magada. Kahju ainult, et see uni minuni öösel ei jõua, kui teda kõige rohkem vaja oleks. Nägin täna öösel ka mingit imelikku unenägu, kus ma seisin kooli puhvetijärjekorras väga pikka aega ja siis, kui minu kord lõpuks maksta oli, siis läks mul eriti kaua aega müntide otsimisega, sest ma ei saanud kaardiga maksta, kuna kassaaparaat läks katki, ja siis, kui ma lõpuks makstud sain ja lauda istusin, oli kell kolmveerand 9 õhtul. Müüjalt sain tagasi uue kujundusega 1 sendiseid. Kuna kell oli nii palju, siis ma pidin kiirustama, et viimase bussi peale jõuda, aga ma jäin sellest maha, ja siis ma ärkasin üles ja ei saanudki teada, kas ma üldse koju jõudsin.
Leidsin õe riiulist täna ühe hästi armsa raamatu, see on küll lasteraamat ja ma ilmselt olen liiga vana selliste asjade lugemiseks, aga see on armas ja meeldib mulle.