Üks kummaline, aga tore päev oli täna
Hommik oli hea. Eilse liiga energilise tuju pärast olen ma küll ainult mõne üksiku tunni maganud, aga siiski on hea olla.
Kuna mu talvesaapad jälle katki läksid eile, siis pidin endale uued otsima ja leidsin mingi vanad, mis nägid päris terved välja. Ma mäletasin, et neil oli midagi viga, aga kuna see välja ei paistnud, siis rõõmsalt panin need jalga ja läksin bussi peale. Poolel teel kooli tundsin, kuidas ühel jalal on kuidagi niiske ja jahe olla ning siis ma nägin, et mu saapalukk on katki. Jälle. Selliseid asju ei peaks iga päev juhtuma eksole. See olukord ajas mind tohutult naerma ja kuna mul oli üsna lõbus enda üle naerda, siis ma ei pannud tähele, et tee on üsna libe ja käsin lihtsalt kõhuli üks hetk. Milline armas algus mu päevale.
Muidu oli hea, et saime tantsu tehtud. Ma olen endiselt maailma halvim tantsija. Ainus, kellele taheti B+ panna olin loomulikult mina, aga siis sellest sai kuidagi ikkagi A. Mina jäin endaga väga rahule, sest vähemalt olid mul kõik liigutused meeles ja ma väga mööda rütmist ei pannudki, vist. Ja eriti kena oli tantsida täpselt Heli ja direktori nina all.
Pärast tunde läksin linna poole. Vahepeal põikasin Prismast läbi, et osta bussipilet ja oma saapalukku parandada keset Prismat mingite penskarite vahel. Kogu see aeg, mis ma linnas täna veetsin suutsin ma iga viie minuti tagant mõne penskari peale närvi minna. Ja siis ma mõtlesin, et tahaks olla universumi direktor ja lasta ehitada penskarite jaoks eraldi linna, kus nad siis võivad aeglaselt juhmi näoga üksteisele otsa koperdada. Teeksin neile trollid pehmete toolidega, et nad mitte kunagi enam ei vahiks mind oma hukkamõistva pilguga ja ei õiendaks minuga, kui neil on üks väike kotike, vaja ainult üks peatus sõita ja kõrval on olemas vaba koht, samal ajal kui mul palju suuri koolikotte ja ma tahan rahus linna jõuda. Võib-olla olen ma tõesti nende suhtes liiga õel, aga no nad on ikka tõesti häirivad tihtipeale.
Linnas käisin kangapoes ja sain endale kaks imeilusat kangast, millest tulevad veel ilusamad jõulukingid ma loodan. Pühapäeval hakkan nende nimel tegutsema ja aitähh Johhile, kes mu mõtted liikuma pani.
Pärast liikusin Rimi juurde isa ootama ja kuna ta mu kõnedele ei vastanud, siis sain ikka päris tükka aega seista seal kahe ukse vahel, kus on soe ja näeb välja ka. Päris naljakas oli vaadata, kuidas inimesed lihtsalt ei näe silte ukse peal. Iga teine inimene kõndis peaaegu vastu ust enne kui sai aru, et see ei lähe lahti. Üks mees, kelle oli väga kiire reaalselt jooksiski vastu ust ja siis põrkas sealt kenasti tagasi. Ta tegi seda kaks korda järjest, vastu teist ust ka.
Tabasalus saab osta lõbusaid kuuski. Nii armas. Tahaks ka endale ühte lõbusat kuuske tuppa.
Homme tuleb üks võrratu päev.
Hommik oli hea. Eilse liiga energilise tuju pärast olen ma küll ainult mõne üksiku tunni maganud, aga siiski on hea olla.
Kuna mu talvesaapad jälle katki läksid eile, siis pidin endale uued otsima ja leidsin mingi vanad, mis nägid päris terved välja. Ma mäletasin, et neil oli midagi viga, aga kuna see välja ei paistnud, siis rõõmsalt panin need jalga ja läksin bussi peale. Poolel teel kooli tundsin, kuidas ühel jalal on kuidagi niiske ja jahe olla ning siis ma nägin, et mu saapalukk on katki. Jälle. Selliseid asju ei peaks iga päev juhtuma eksole. See olukord ajas mind tohutult naerma ja kuna mul oli üsna lõbus enda üle naerda, siis ma ei pannud tähele, et tee on üsna libe ja käsin lihtsalt kõhuli üks hetk. Milline armas algus mu päevale.
Muidu oli hea, et saime tantsu tehtud. Ma olen endiselt maailma halvim tantsija. Ainus, kellele taheti B+ panna olin loomulikult mina, aga siis sellest sai kuidagi ikkagi A. Mina jäin endaga väga rahule, sest vähemalt olid mul kõik liigutused meeles ja ma väga mööda rütmist ei pannudki, vist. Ja eriti kena oli tantsida täpselt Heli ja direktori nina all.
Pärast tunde läksin linna poole. Vahepeal põikasin Prismast läbi, et osta bussipilet ja oma saapalukku parandada keset Prismat mingite penskarite vahel. Kogu see aeg, mis ma linnas täna veetsin suutsin ma iga viie minuti tagant mõne penskari peale närvi minna. Ja siis ma mõtlesin, et tahaks olla universumi direktor ja lasta ehitada penskarite jaoks eraldi linna, kus nad siis võivad aeglaselt juhmi näoga üksteisele otsa koperdada. Teeksin neile trollid pehmete toolidega, et nad mitte kunagi enam ei vahiks mind oma hukkamõistva pilguga ja ei õiendaks minuga, kui neil on üks väike kotike, vaja ainult üks peatus sõita ja kõrval on olemas vaba koht, samal ajal kui mul palju suuri koolikotte ja ma tahan rahus linna jõuda. Võib-olla olen ma tõesti nende suhtes liiga õel, aga no nad on ikka tõesti häirivad tihtipeale.
Linnas käisin kangapoes ja sain endale kaks imeilusat kangast, millest tulevad veel ilusamad jõulukingid ma loodan. Pühapäeval hakkan nende nimel tegutsema ja aitähh Johhile, kes mu mõtted liikuma pani.
Pärast liikusin Rimi juurde isa ootama ja kuna ta mu kõnedele ei vastanud, siis sain ikka päris tükka aega seista seal kahe ukse vahel, kus on soe ja näeb välja ka. Päris naljakas oli vaadata, kuidas inimesed lihtsalt ei näe silte ukse peal. Iga teine inimene kõndis peaaegu vastu ust enne kui sai aru, et see ei lähe lahti. Üks mees, kelle oli väga kiire reaalselt jooksiski vastu ust ja siis põrkas sealt kenasti tagasi. Ta tegi seda kaks korda järjest, vastu teist ust ka.
Tabasalus saab osta lõbusaid kuuski. Nii armas. Tahaks ka endale ühte lõbusat kuuske tuppa.
Homme tuleb üks võrratu päev.
